Oluline on aga meeles pidada, et alati ei tähenda menstruatsiooni ärajäämine rasedust, sest menstruatsioon võib ära jääda muudelgi põhjustel (stress, kehakaalu langus, haigused). Samuti võib juhtuda, et menstruatsioon ilmub ka raseduse ajal ja seetõttu ei osata rasedust kahtlustada.
· Rindade pakitsemine
Rinnad võivad pisut suureneda, olla puudutamisel hellad ja pisut valulikud.
· Iiveldus ja oksendamine Raseduse alguse iiveldus esineb peaaegu kõikidel rasedatel, kuigi erineva intensiivsusega ning enamasti raseduse esimese kolme kuu jooksul. Iiveldus on kõige tugevam harilikult hommikuti kohe pärast ärkamist. Mitmed toiduained ja joogid võivad muutuda raseduse ajal vastumeelseks, aga võib ka tekkida eriline isu mõne toidu suhtes. Ka mõned lõhnad võivad esile kutsuda iivelduse ja oksendamise.
· Väsimus Väsimus on raseduse alguses tavaline nähtus, paljudel naistel on suurenenud unetarve. Tavaliselt raseduse teisel kolmandikul väsimus taandub ning paljud tunnevad end sel ajal eriti energiliste ja tervetena.
· Sagenenud urineerimine Sagenenud urineerimine saab alguse juba raseduse esimestel kuudel ja võib kesta raseduse lõpuni. See võib olla tingitud rasedusaegsetest hormonaalsetest muutustest, samuti emaka suurenemisest ja survest kuseteedele.
Kahtluse korral saad raseduse kindlaks teha:
· Rasedustestiga Rasedustesti soovitatakse teha hommikusest uriinist. Testile on lisatud täpne kasutamisjuhend. Osade rasedustestide puhul tuleb koguda uriini ja tilgutada seda testaknasse, osad (nn. pulktestid) asetatakse mõneks sekundiks uriinijoa alla. Vastavalt erinevate testide kasutusjuhendile, selgub vastus mõne minuti möödudes. Enamasti tähendab kahe kriipsu ilmumine testil, et rasedus on olemas. Rasedustest ei ole täpne, kui seda teha enne oodatavat järgmist menstruatsiooni.
· Ultraheliuuring Varast rasedust on võimalik kindlaks teha ka ultraheliuuringul, mõnikord juba mõni päev pärast menstruatsiooni ärajäämist. Varase raseduse puhul tehakse ultraheliuuring tavaliselt tupe kaudu, hiljem raseduse jooksul kõhu pealt anduriga vaadates. Ultraheliuuringu vajaduse raseduse kindlakstegemiseks otsustab arst.
· Naistearsti läbivaatus Läbivaatuse käigus on võimalik kindlaks teha 5-6-nädalast rasedust. Arst viib läbivaatuse ajal tuppe kaks sõrme ja teise käega läbi kõhu katsudes püüab saada pildi sellest, kas emakas on rasedusele iseloomulikult suurenenud ja kui suure rasedusega võiks tegemist olla. Kuna raseduse tõttu on verevarustus alakehas intensiivsem, on ka tupp ja emakakael läbivaatusel lillaka värvusega ja katsumisel tavalisest pehmem.
Soovimatut rasedust on võimalik ära hoida, kasutades rasestumisvastaseid vahendeid!
Rasedusvastased vahendid, välja arvatud kondoom, ei kaitse suguhaiguste eest!
Rasestumisvastased meetodid takistavad mehe seemneraku ja naise munaraku ühinemist ja hoiavad ära raseduse tekke. Mõned meetodid, nagu näiteks pillid või steriliseerimine, annavad peaaegu 100%-lise kindluse. Pole olemas ühte ja ideaalset meetodit, samuti sellist, mis sobiks kõikidele kasutajatele. Rasestumisvastase meetodi valik sõltub kasutaja vanusest, tervisest, suitsetamisest, seksuaalelu sagedusest, partnerite arvust ja laste saamise plaanist tulevikus.
Kuigi enamik rasestumisvastaseid meetodeid on mõeldud kasutamiseks naistele (v.a. kondoom), ei ole õigus neil, kes arvavad, et rasedusest hoidumine on naiste mure. Soovimatust rasedusest hoidumine on mehe ja naise ühise kokkuleppe küsimus.
Järgnevalt on ära toodud erinevad rasestumisvastased meetodid: - Rasestumisvastane rõngas - Kombineeritud pillid - Minipillid - SOS-pillid - Mehe kondoom - Turvaseks - Naise kondoom - Emakasisene vahend - Hormonaalne emakasisene vahend - Süstitavad hormonaalsed vahendid ja implantaadid - Pessaar ja spermitsiidid - Steriliseerimine - Füsioloogiline ehk rütmimeetod - Teised meetodid Katkestatud suguühe ja abort ei ole rasedusvastased meetodid!
