AIDS ehk Acquired Immune Deficiency Syndrom (omandatud immuunsuspuudulikkuse sündroom) on haigus, mis hävitab keha võime võidelda teiste haiguste ja nakkustega. AIDS-i põhjustajaks on viirus, mida tuntakse HIV-i nime all. Seega, AIDS on HIV-i viimane aste, sellisel juhul on inimese immuunsüsteem kaotanud vastupanuvõime ja kui ta nakatub mingisugusesse haigusesse, näiteks tuberkuloosi, siis ta võib sellest enam mitte paraneda.
HIV ehk Human Immunodeficiency Virus (inimese immuunsuspuudulikkuse viirus) on viirus, mis põhjustab AIDS-i ja mille vastu ei ole tõhusat ravi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi ja selle tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Ühelt inimeselt teisele levib HIV, mitte AIDS. Inimesed võivad kanda HIV-i mitmeid aastaid, ilma, et nad haigeks jääksid.
HIV-nakkus levib ainult siis, kui HIV-positiivse inimese kehavedelikud (veri ja menstruatsiooniveri, sperma ja eelsperma, tupevedelikud, rinnapiim) satuvad terve inimese vereringesse läbi suu või suguelundite limaskestade peal olevate haavandite või suurte lahtiste haavade kaudu.
- Sissepääs teise inimese vereringesse toimub tupe, päraku, peenise või lahtiste haavade ja veenide kaudu.
- HIV levib peamiselt kaitsmata tupe-, suu- ja pärakuseksi ajal ning nõelte ja süstalde ühisel kasutamisel narkootikumide, rohtude või steroidide süstimisel.
- HIV võib levida ka vereülekandel ja organite siirdamisel. Tänapäeval on see Eestis peaaegu võimatu, sest doonoriveri ja doneeritud organid kontrollitakse.
- HIV võib levida ka HIV-positiivselt emalt lapsele emaihus, sünnitamise käigus või rinnapiimaga toitmisel.
Kellelgi ei ole põhjust karta, et ta võib saada HIV/AIDS-i töökaaslase, klienditeenindaja või kaasõpilase käest lihtsalt niisama. HIV EI levi olmeliste kontaktide ja tegevuste kaudu: - kasutades samu töövahendeid: arvutit, tahvlit, telefoni vms.
- kasutades sama tualettruumi: HIV-i ei saa WC-potilt, kraanikausist, paberirullist, kätekuivatist, basseinist, saunast, ega riietest
- kasutades samu kohvi- ja toidunõusid: enamus inimesi, kellel on HIV/AIDS elavad normaalselt oma perede ja sõpradega koos ning ei ole esinenud mitte ühtegi juhtumit, kus pereliige oleks saanud HIV-i jagades toitu, toidunõusid ja söögitegemisvahendeid
- kätlemisel, puudutamisel, kallistamisel või musitamisel: pole ühtegi teadaolevat või kindlaks tehtud juhtumist kus HIV oleks levinud pisarate, higi või sülje kaudu
- tehes sporti või trenni koos inimesega, kellel on HIV/AIDS: isegi kui HIV-positiivne inimene higistab, siis ei ole nakatumisohtu, sest HIV sellisel viisil ei levi
- HIV ei levi aevastamise, köhimise, nuuskamise ega putukahammustuse kaudu
Suudlemine HIV-positiivse inimesega on turvaline, kui mõlemal partneril on igemed ja suus olev limaskest terve ning ilma haavanditeta. HIV levib verega ja mitte süljega.
HIV on tõsine haigus sest:
- seda ei saa välja ravida;
- selle vastu ei ole vaktsiini;
- seda võivad saada kõik, kes ennast ei kaitse;
- praegu on AIDS ikka veel surmaga lõppev haigus;
- HIV-positiivne ema võib nakkuse oma beebile edasi anda.
Paljudel inimestel, kellel on HIV, ei ole aastate jooksul mingeid haigustunnuseid. Mõnedel võivad juba paar nädalat pärast nakatumist tekkida vaid ägedale viirushaigusele iseloomulikud haigustunnused: temperatuuri tõus, kurguvalu, väsimus, lümfisõlmede suurenemine, vahel ka ekseem. Need nähud kaovad iseeneslikult.
HIV-nakkust saab kindlaks määrata AINULT veretestiga ja seda saab teha alles 10-12 nädalat peale võimalikku nakatumist!
Inimest, kellel on testimisega leitud HIV-i antikehasid, nimetatakse HIV-positiivseks. Inimest, kellel ei ole leitud HIV-i antikehasid, nimetatakse HIV-negatiivseks.
Erinevate kahtluste korral julgustame Sind alati nõu või abi küsima. Selleks võite muude asutuste kõrval alati pöörduda MTÜ AIDSi Ennetuskeskuse poole, kas helistades anonüümse kabineti tel: 6607871, üldtelefonil 6607302 või kirjutades läbi anonüümse nõustamisportaali www.aids.ee .
