Männiku noortekeskuse esimene aasta.

Männiku Noortekeskuse esimesed sammud .


Männiku Noortekeskus avas oma uksed kahekümne viiendal jaanuaril 2005 aastal. Kohe korraldati keskuse logovõistlus. Paljude tööde hulgast valiti logoks kelmikas kuldkala, keda kohalikud kutsuvad hellitavalt "Kilu Kikiks". Keskuse koordinaatoriks on Irina Kevel, kelle ülesandeks oli keskuse töösse rakendamine ja arendamine.
Esimese tööaasta üheks tähtsamaks sündmuseks oli kindlasti Eesti Vabariigi presidendi Arnold Rüütli poolt tänukirja ja rinnamärgi andmine kolmele Männiku Noortekeskuse noorele. Tunnustust avaldati Aleksei Kyvelile, Anastassia Lepnale ja Igor Gavriljukile vabatahtliku tegevuse eest projektis “Männiku mänguväljakud korda”, mille raames koristati viis mänguväljakut. Tänukirjad anti üle “ Eesti vabatahtlike tunnustamisüritus 2005 “ pidulikul aktusel Estonia Kontserdisaalis. Projekt, milles osalemise eest noori autasustati, valiti lisaks veel Tallinna Noorsootöö Keskuse 2005 aasta auhindade konkursil parimaks kategoorias “Noorte kaasatus“. Männiku Noortekeskus on pälvinud kiitust omapärase lahendusega jõulukaunistuste eest. Toad kaunistati ainult laste poolt valmistatud uudsete ehetega. Saavutati kauneima jõuluteemalise keskuse tiitel Tallinna Noorsootöö Keskuse osakondade hulgas.
Aastase tegutsemise jooksul on välja kujunenud mitmed traditsioonid: suuremate pühade puhul koos noortega keskuse kaunistamine, karnevalide ja igakuiste spordivõistluste korraldamine. Viimastes võisteldakse lisaks traditsioonilistele spordialadele, nagu lauatennis, koroona, jalgpall, ka väljamõeldud naljakates spordialades. Nendest sportlikest üritustest on praeguseks välja kujunenud võistlussari, kus peale igat võistlust jagatakse osalejatele punkte, mille tulemusena moodustub hooaja lõpuks üldine paremusjärjestus. Hooaeg lõpeb juunis suurema üritusega, kus premeeritakse parimaid. Omamoodi traditsiooniks võib pidada koolivaheaegadel toimuvaid laagreid ja tihendatud tegevusprogrammi. Männiku Noortekeskusel on põnev koostöö Raku Lasteaiaga, kus käiakse mudilastele teatrit tegemas. Etenduste rekvisiidid ja kostüümid valmistatavad noored ise. Näidendite vaatamine ja mängimine meeldib mõlemale osapoolele.
Suureks töövõiduks võib lugeda külastatavuse 40 protsendilist tõusu võrreldes esimeste töökuudega. Külastuste arvu kasvule aitas kindlasti kaasa tööaasta teisel poolel keskuse poolt noortele pakutavate mängu- ja vaba aja veetmise võimaluste suurenemine: täienes arvutipark, juurde osteti keraamikapõletusahi, õhuhoki, lauajalgpall, lauatennis jt lauamängud. Ka keskuse interjöör muutus hubasemaks tänu lisandunud vaipadele, peeglitele ja uuele mööblile. Keraamikapõletusahju saamine võimaldas edukalt tööle rakendada Keraamikastuudio. Keraamik Õnne Õunapi juhendamisel valmistavad stuudio liikmed vahvaid kujusid ja tarbeesemeid, mida keskus saab kasutada oma töös auhindadeks ja suveniirideks. Lisaks keraamikale saavad noored tegeleda siidimaalingu ja aeroobikaga. Siidimaalistuudiost on praeguseks välja arenenud Emade ja Tütarde Siiditsunft, kus lapsevanematel on võimalus koos oma tütardega huvitavalt aega veeta ja kunstiga tegeleda. Stuudiot juhendab kunstnik Olga Ignatova. Aeroobikatundide eest on vastutav keskuse koordinaator Irina Kevel.