Sigareti suitsuga tõmbad oma hingamisteedesse erinevaid gaase ja tahkeid osiseid. Kokku leidub sigaretis üle 4000 keemilise elemendi, millest vähemalt 40 on tõestatud vähi tekitajana, nende hulgas benseen, nikkel, kaadmium ja poloonium-210. Lisaks neile on suitsus mürkaineid nagu atsetoon, ammoniaak, formaliin jpm. Ja ka nikotiin, mis tekitab tugevat sõltuvust, laskmata juba alustanud suitsetamist maha jätta.
Suitsetamine on sõltuvushaigus, mis on seotud vähemalt 25 haiguse tekkega, lisaks kopsuvähile ka kõrivähk, leukeemia, põievähk, suuõõne-, keele-, söögitoruvähk, neeruvähk, maovähk, kroonilised südame- ja veresoonkonnahaigused, luude hõrenemine, lastetus, impotentsus jm. Rasedana on suitsetamine lootele väga ohtlik ja võib suure tõenäosusega lõppeda raseduse katkemisega. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: peavalu, köha, limaeritus, suu limaskestade ärritus, naha muutused, potentsi langus, nn õhupuudus ja väsimus.
Suitsetamist peetakse maailmas suurimaks surmade põhjustajaks. Eestis sureb ühel või teisel viisil suitsetamise tõttu aastas umbes 3000 inimest, see on ligi 10 inimest päevas. Maailmas sureb praegu suitsetamise tagajärjel 4,7 miljonit inimest aastas. Lääne statistika andmeil 1000 noorest mehest 1 tapetakse, 6 saavad surma liiklusõnnetustes ja tervelt 250 tapab tubakas. Igal aastal hukkub suitsetamise tagajärjel tekkinud tulekahjudes üle 40 inimese. (WHO statistiline koondaruanne, 1998)
Suitsetamine on Eestis keelatud alla 18-aastastele! Alaealisele võib suitsetamise, tubakatoodete omamise või omandamisega vahelejäämisel määrata kuni 600-kroonise trahvi, alaealise ahvatlemise, ähvardamise või muud moodi mõjutamise eest tubakatoote tarvitamist alustama või suurendama võib saada trahvi kuni 18 000 krooni. Alaealisele suitsu ostmise või pakkumise eest saab trahvida kuni 6000 krooniga.
Lisaks kehtib ka keeld omada tubakatoodet. Teisisõnu, alla 18-aastane inimene, ei või näiteks suitsupakk taskus ringi kõndida ega ka süütamata sigaretti suus hoida.
Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas kirglikeks suitsetajateks umbes 80%.
Väga paljud suitsetajad püüavad ise loobuda, kuid statistika alusel suudab vaid üks kümnest loobujast jääda püsivalt mittesuitsetajaks.
Passiivne suitsetaja ei suitseta ise, kuid viibib siiski suitsetajate seltskonnas ning sellega on ka tema tervis ohus. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks astma või südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral.
Suitsetamisest loobujatele on üle Eesti avatud kabinetid, kust abi saab.
Lisaks sigarettidele on noorte seas levinud ka teised suitsuvabad tubakatooted ning vesipiip, mis kujutavad samamoodi tervisele ohtu.
Suitsuvabad tubakatooted on nuusktubakas ja närimistubakas ning huuletubakas.
Need ei ole passiivse suitsetamise näol küll ohtlikud kaaslastele, kuid sisaldavad siiski kümneid vähki tekitavaid aineid ja tugevat sõltuvust tekitavat nikotiini. Need tekitavad igemepõletikke, mis võivad viia hammaste väljalangemiseni, samuti kasvajaid suus.
Nuusktubakas on keelatud kõigis Euroopa Liidu riikides, välja arvatud Rootsis (ja osaliselt ka Norras). Euroopa Liit aktsepteerib Rootsi puhul nuusktubaka kasutamist osana Rootsi rahvuslikust pärandist.
Täpselt samamoodi on ohtlik ka vesipiip. Vesipiibus kasutatakse tubakat, milles sisalduv nikotiin tekitab kergesti sõltuvust. Vesipiibusuits sisaldab erinevaid mürgiseid kemikaale, mis ohustavad tervist sh vingugaasi, raskemetalli soolasid ja vähkitekitavaid keemilisi ühendeid. Vesipiibus olev vesi ei püüa paljusid kahjulikke aineid kinni!
Pikemaajaline viibimine seltskonnas, kus suitsetatakse vesipiipu, ohustab mittesuitsetajat samuti kõigi passiivse suitsetamise tagajärgedega. samaväärselt Eriti ohtlik on piibutajate seltsis viibimine lastele ja rasedatele.
Vesipiibu jagamine mitme suitsetaja vahel sisaldab riski haigestuda mõnda raskesse nakkushaigusesse, nagu näiteks C-hepatiit, herpes (kõnekeeles ohatis), hingamisteede viirused, tuberkuloos, maksapõletik.
Sigaretisuitsetajad tõmbavad 5–7 minuti jooksul tavaliselt 8–12 mahvi ja hingavad sisse 0,5–0,6 liitrit suitsu. Piibu suitsetamise tavaseansil tehakse 50–200 mahvi, millest igaüks sisaldab 0,15–1,0 liitrit suitsu. Tavaline ühetunnine piibutamisseanss sisaldab 100-200 korda rohkem suitsu kui ühe sigareti tõmbamisel.
