Üldharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käi­tumisnormide süs­teem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodaniku­vastutust.

Üldnõuded kooliastmeti

Põhihariduse ja üldkeskhariduse standardid kehtestatakse põhi­kooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kooliastmeti. Kooliastmed on:
I kooliaste - 1.-3. klass;
II kooliaste - 4.-6. klass;
III kooliaste - 7.-9. klass;
gümnaasium - 10.-12. klass.

Põhikoolis, põhikooli üksikutes astmetes ja põhikooli üksikutes klas­sides võib õppekeeleks olla mis tahes keel kohaliku oma­valitsuse volikogu ja riigikoolides haridus- ja teadusministri otsus­tu­se alusel. Vastava ettepaneku kohaliku oma­valitsuse volikogule või hari­dus- ja teadusministrile teeb kooli hoolekogu.

Gümnaasiumiastme õppekeel on põhikooli- ja gümnaasiumisea­duse järgi eesti keel, venekeelsete gümnaasiumide üleminek eesti­keelsele õppele algab praegu kehtiva seaduse kohaselt alles alates 2007/2008 õppeaastast.

Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel, kuid munitsipaalkooli güm­naa­siu­miastmes ja munitsipaalkooli gümnaasiumiastme üksikutes klassides võib õppekeeleks olla mis tahes keel. Loa mis tahes kee­les toimuvaks õppetööks annab Vabariigi Valitsus kohaliku oma­valitsuse volikogu taot­luse alusel. Ettepaneku kohaliku oma­valitsuse volikogule teeb gümnaa­siumi hoolekogu.

Eesti keel loetakse kooli õppekeeleks, kui vähemalt 60% õppe­ka­va ma­hust õpetatakse eesti keeles. See tähendab, et 40% õppe­ainete mahust võib jääda venekeelseks. Seega tagab Eestis riik vene kee­les nii alg-, põ­hi- kui ka keskhariduse. Venekeelseid rüh­mi on ka kut­se- ja kõrgkoo­lides.

Koolis või klassis, kus õpe ei toimu eesti keeles, on eesti keele õpe 1. klas­­sist alates kohustuslik.

Nimekirja Eesti kõrgkoolidest leiad siit.

Allikas: Mitte-Eestlaste Integratsiooni Sihtasutus, Kodaniku käsiraamat